Minu isiklik kogemus radikaalse andestamise ja ÕNNE teraapiaga oli elumuutev. See avas ukse uuele õnnele ja rõõmule ning vabastas mind mineviku koormast. Radikaalne andestamine tõi mu ellu sisemise vabaduse ja võimaldas mul luua parema tuleviku. Minu lugu näitab, kuidas õnneteraapia võib tuua rahu, armastust ja aktsepteerimist. Olen tänulik selle kogemuse eest ning soovin, et ka teised saaksid sellest inspiratsiooni.

Minu isiklik kogemus Radikaalse andestamisega ja ÕNNE teraapia sünd.

Minu jaoks oli Radikaalse andestamise teekond elumuutev kogemus. See on üks parimaid asju, mis minuga elus üldse juhtunud on ja olen südamest tänulik. Elan täna täiesti uut elu ning mu ellu on tekkinud avatus uuele võimalikkusele, õnnele ja elurõõmule, mis mu varasemas pidevas ohvrimeelsuses võimalik ei olnud.

Oma pere nõusolekul jagan oma lugu. Minu suurimaks kurvastuseks elus on olnud igatsus oma isa, oma lapsepõlve kodu ja -pere järele. 

Kui olin 5ne, läksid mu vanemad lahku ja peagi pärast seda kaotas mu isa läbi vägivalla oma elu. Väikesele minale oli see elu kokku varisemine.

Mul ei olnud enam isa, oma kodu ega sellisel kujul perekonda. Mäletan siiani maha jäänud kodu lõhna ja tunnen igatsust oma kanade järgi. Tundsin kaotust, hüljatust, šokki ja nagu lapsed ikka, arvasin, et see kõik on minu süü. Tundsin abitust ja metsikut viha, et ei mina ega ka keegi teine ei suutnud mu isa päästa. 

Ma ei ole kunagi kandnud vimma mu isalt elu võtnud mehe suunas, küll aga isa suunas, et ta elada ei tahtnud ning et isegi mina, imearmas 5ne plikatirts ja mu kallis vanem vend, ei olnud piisavad selleks, et ta oleks tahtnud elada ja meie eest võidelda. Nii mu lapse mõistus töötas ja täiuslik „ohver“ minus oligi sündinud.

Aeg läks edasi ja kuigi mul oli tegelikult väga ilus ja tore lapsepõlv, oli minu psüühikasse jõudnud juurduda kõike hõlmav süüdi olemise tunne, alaväärsus, maha surutud viha, „hea lapse sündroom“ ning täielik veendumus sellest, et ma ei ole piisav. Siia juurde ka varjatud uskumus, et kõik mehed jätavad mu nagunii maha ja armastus ei ole turvaline.

Ma abiellusin ja sain oma kahe plikatirtsu emaks võrdlemisi noorelt. Kuigi meie peres oli ja on tänaseni armastus, oli mul taustal ka teadvustamata instinkt võimalikult ruttu oma pere ja kodu luua ning oma lapsepõlve kogemus „üle kirjutada“. Minu psüühika lihtsalt toimis nii.

Juhtus aga see, et kahe pisipõnniga olemise kurnatuses, ärkasid minus minu mineviku varjud ellu. Mäletan, et see oli nii talumatult kohutav ning ma ei osanud iseendaga mitte midagi peale hakata. Olin meeleheitel, kurnatud, närviline ning kaotasin kehakaalu.

Ma ei osanud leida ega küsida abi ning veel vähem seda vastu võtta. Ühel kriisihetkel otsustasin, et nii enam edasi ei saa. Ma hakkasin abi otsima, sest elu sellisel kujul ei olnud kindlasti elamist väärt. Otsustasin valida elu. Parema elu.

Pärast mitmeid katsetusi jõudsin ma lõpuks  oma teraapia kooli (Teadlik Mina) üdini praktiliste õpinguteni. Ja ausalt, ma nutsin seal pea kaks esimest aastat. Nutsin ja nutsin, kuniks ühel hetkel ma enam ei nutnud. Ning värvid, rõõm, eneseväärtus ja tahe hakkasid mu ellu tagasi tulema.

Pärast kooli lõpetamist ning rohkeid praktikaid ja praktiseerimisi, avastasin ehmatusega, et ohvriks olemise mõtteviis ja see tunne, et mulle tehakse või on tehtud liiga, on minus endiselt alles. Mingi puzzle tükk tervikust, oli minu jaoks veel puudu.

Nii ma jõudsingi  lõpuks Radikaalse andestamise ehk RA kogemuseni ja õpinguteni. Radikaalne andestamine sõnapaarina kõlab väljakutsuvalt aga oma olemuselt on RA meetodi eesmärgiks tuua sind välja ohvriks olemise ehk kannataja seisundist, kogemusest ja mõtteviisist ning jõuda taas rahusse, aktsepteerimisse ja armastusse.

RA kogemus muutis mu elu kardinaalselt. Ma sain lõpuks vabaks mulle nii omaseks saanud ohvriks olemise identiteedist ja mineviku loost. Sain lõpuks vabaks anda ka kõik osapooled ja pereliikmed, keda teadlikult ja mitte teadlikult, oma õnne ja ebaõnne eest elus vastutavaks pidasin. Ma sain lõpuks avastada ja tunnistada oma alateadlikku sõltuvust ohvrimeelsusest ning sellest vabaneda ning seega haarata ise ohjad oma elu loomisel.

Ela jätkub täna hoopis uusi radu pidi. Kuigi elu toob ikka uusi väljakutseid ja õppimisi, on mul täna tunduvalt rohkem sisemist vabadust, et oma elus mineviku piiratuse asemel hoopis oleviku ja tuleviku võimalikkusest lähtuda. Paranesid mu peresuhted ja eelkõige mu suhe iseendaga. Mu tervis ja meeleolu on märkimisväärselt paremad. Olen rahulikum ja energilisem. Eelkõige kogen rohkem rahu, vabadust ja õnnelikkust.

Avastasin, et Radikaalne andestamine on justkui ÕNNE teraapia, sest minagi avanesin uuele õnne, rõõmu, rahu, armastuse ja aktsepteerimise võimalusele oma elus. Kõige kihvtim on see, et see on jäänud kestma!

Seda ma soovin ka Sulle! Nõnda minus saigi RA meetodi sertifitseeritud juhendaja ja nii sündiski ÕNNE teraapia .